Ostame järgnevates kokkuostunimekirjades sisalduvaid väljaandeid. Põhinimekiri, kokkuostuhinnad alates eurost, tk Lisanimekiri, odavamate € hindadega, tk. · Olen alati mõelnud, et kunagi kirjutan raamatu. Oma elust. Nii palju on saanud nalja, nii palju on olnud uskumatuid seiklusi, kokkusattumusi, kurbust ja õnne. Kirjutada mulle meeldib. Ja pensionäripõlveks on mälestused settinud kullaks ja mullaks. Liigne emotsioon ja ebaolulised seigad on minema hõljunud, jäänud on vaid ehtne ja hea. Nii ma arvasin. Mida ma arvata ei osanud, on see, et. · Janno Puusepa sõnul oli Jane Paberit kui suur roosa tank, kellel on tunded. Ta jõudis arusaamisele, et ta võib ju tank olla, kuid samal ajal saab ta olla ka inimene. Eelkõige tunti abistatud enesetapu valinud Jane kui jagajat.
Swissoteli nimes on teadagi Šveits, kus Jane Paberit abistatud enesetapu teel elust lahkus. Restorani Horisont kohta, mis asub hotelli korrusel, märkis üks kõneleja, Ingrid Ulst, Janno Puusepa Fondis tegutsev ALS-i põdevate inimeste eest võitleja, et see paik on pilvepiirile väga lähedal. Loe Jane-Paberit "#ükskilihaseiliigu" raamatut esimesed 14 päeva tasuta Elisa Raamatust! Tutvustus. Olen alati mõelnud, et kunagi kirjutan raamatu. Oma elust. Nii palju on saanud nalja, nii palju on olnud uskumatuid seiklusi, kokkusattumusi, kurbust. aastal sai Jane Paberit ALS-i diagnoosi. Selle haiguse puhul kõhetuvad tahtele alluvad lihased ja nii kaotavad haiged kontrolli enamiku liigutuste üle. Teisi elundeid ega mõtlemisvõimet haigus ei kahjusta. Raamatusse #ükskilihaseiliigu on kokku pandud Jane viimase kahe aasta jooksul kirjutatud blogipostitused ja olulisemad tema kohta.
Jane Paberit EE93 Postitas: Anu at 11 kommentaari: Inga 25/1/19 Neile kurjadele kommentaaridele on mul vastus: #ükskilihaseiliigu. Raamat "#ükskilihaseiliigu" on kaasahaarav ja vaatamata teema süngusele sisaldab parajalt huumorit ja helgust. Jane oskas näha positiivset seal, kust seda tavaliselt otsida ei osata. Ta oskas kirjeldada sügava sisemise veendumusega ka kõige tavalisemaid eluhetki. Olen alati mõelnud, et kunagi kirjutan raamatu. Oma elust. Nii palju on saanud nalja, nii palju on olnud uskumatuid seiklusi, kokkusattumusi, kurbust ja õnne. Kirjutada mulle meeldib. Ja pensionäripõlveks on mälestused settinud kullaks ja mullaks. Liigne emotsioon ja ebaolulised seigad on minema hõljunud, jäänud on vaid ehtne ja hea. Nii ma arvasin. Mida ma arvata ei osanud, on see, et.
0コメント